kuulnud-näinud-kogenud

Rahvusvaheline noorteprojekt “Know Your Education”

Tunne oma haridust – mõtteid haridussüsteemist ja põnevaid võtteid koolitunni tulemuslikumaks muutmiseks

Mis juhtub, kui kokku saavad 30 noort kuuest riigist vanuses 18-26? Mis juhtub, kui nendeks riikideks on Eesti, Läti, Türgi, Portugal, Tšehhi ja Bulgaaria ning kokku saadavaks kohaks Valgamaa? Mis juhtub, kui need noored tahavad tundma õppida üksteise kultuure ning neid huvitavad haridusküsimused? Mis juhtub, kui need samad noored viivad läbi töötube ja otsivad kontakti kohalike elanikega, et enda teadmistehimu täita?
Kõigile neile küsimustele saab vastata Euroopa Noorte rahastatud projekti „Know Your Education“ abil, mille peakorraldajateks olid Paula Koppel ja Kristjan Jagomann. Noortevahetus toimus 17.-25. augustil Hummuli vallas Peedu talus, kus räägiti haridusest; mitte ainult ei räägitud, vaid ka tehti, mängiti, kogeti, jagati ja vahetati.

Projekti eesmärk oli võrrelda osalevate riikide haridussüsteeme, saada lähemalt tuttavaks Eesti omaga ning mõelda välja lahendusi õppekvaliteedi parandamiseks. Teiseks sihiks oli teadvustada osalejates meie kultuuride erinevusi ja sarnasusi ning tuua ka meie projektis mitteosalevatele inimestele rahvusvaheline kogemus koju kätte. Oma eesmärkide saavutamiseks kasutasime põnevaid mitteformaalseid õpimeetodeid (simulatsioonid ja rollimängud), külastasime Valga ja Otepää omavalitsust, Haridus- ja teadusministeeriumi ning majutasime oma osalised üheks õhtuks kohalikesse peredesse.

Millega me täpsemalt siis tegelesime?

Projekti esimeseks temaatiliseks töötoaks oli iga riigi haridussüsteemi tutvustus ning arutelu kuuldu üle. Selgus, et näiteks Portugalis on loodud süsteem, kus n-ö tavalistes koolides käivad ka kerge vaimse- ja füüsilise puudega noored, neile on üldine õppekava lihtsalt veidi kohasemaks muudetud. Lisaks on väga imetlusväärne tõsiasi, et juhul, kui kellegi klassis käib näiteks kurt õpilane, siis õpib kogu klass viipekeele selgeks. Arvan, et meil on selles vallas Portugalilt päris palju õppida. Huvitav oli ka teada saada, et Tšehhis ei ole selliseid asju nagu riigieksamid – see tekitab nende õpilastes aga päris palju stressi pärast kooli lõpetamist. Nimelt tuleb igasse ülikooli ja erialale eraldi sisseastumise eksamid sooritada. Nii et, kui inimene soovib õppida keemiat ja valikus on kolm ülikooli, peab ta tegema kolm katset ja seda tihti veel ühel päeval. Siinkohal tekkis taas tunne, et Eesti senine süsteem, kus enamasti tuleb riigieksameid ja sisseastumiskatseid kombineerida, on tegelikult väga hea olnud.
Viimasel päeval korraldas Portugali grupp simulatsiooni, mille käigus jagunesime neljaks eritüüpi omavalitsuseks (varieerusime oma pindala, rahvaarvu, eelarve ja linnastumise % osas). Eesmärk oli üles ehitada koolivõrk, mis kataks kõigi vajadused võimalikult hästi ning mille jaoks oleks raha ka. Tegu oli päris keerulise ülesandega ning pani meid omal nahal tundma ja aru saama, miks on vahel mõistlikum mõned koolid liita ja kui palju mõistlikum see on, kui koolid ise selles vallas koostööd teevad.

Kuidas muuta koolitund tulemuslikumaks?

Otsisime vastust küsimusele, mida saaks õpilane praegu ära teha, et oma õpinguid enda jaoks sobivamaks ja efektiivsemaks muuta. Peamiste mõtetena jäid kõlama konstruktiivne tagasiside õpetajale ning oma fookuse loomine. Viimase eelduseks on, et õpilane on kursis oma tugevate külgedega ning õpib kõiki aineid neist lähtuvalt. Näiteks – kui õpilast huvitab ajalugu ja ta omandab materjali kõige paremini visuaalselt, siis saab teised ained enda jaoks huvitavamaks muuta kui ka neile ajaloolisest perspektiivist läheneda ning otsida filme, pilte ja graafikuid õpitava teema kohta. Konstruktiivse tagasiside andmise puhul leidsime, et kui õpilasele midagi koolitunni juures ei meeldi, on hästi oluline õpetajale ära põhjendada, miks tema kasutatav meetod ei toimi ning pakkuda välja, milline meetod töötaks. Leidsime ka, et nende meetodite rakendamisel on hästi oluline õpetaja vastutulek ning omavaheline koostöö. Siit ja sealt on olnud kuulda, et päris häid tulemusi annab variant, kus õpetaja laseb kõigil õpilastel paari kaupa mõne tunni ette valmistada ja läbi viia – nii saavad õpilased asetada end õpetaja rolli ning oskavad paremini omapoolseid ettepanekuid teha tunni tulemuslikumaks muutmiseks.

Puutusime omajagu kokku ka kohalikega

Meie osalised puutusid päris palju kokku ka Võrumaa ja Tartuga. Võrumaal käisime Mõnistes Kadri G Laube korraldatud rahvapillilaagris külas, kus meie osalised said nautida muusikat ning õppida tantse. Vastseliinas ja Võrus majutusid mitmed noored. Kogu projekti jooksul viidati Vastseliinale kui Eesti New Yorkile (otsetõlge) soojusega tagasi. Toreda üllatuse osaliseks sai üks türklane, keda majutav pere oli Türgist väga huvitatud ja seal mitmeid kordi käinud ning kelle kodu oli seega Türgi suveniiridega täidetud. Tartus saime huvitava tuuri haridus- ja teadusministeeriumis, mille jooksul saime nende perspektiiviga lähemalt tuttavaks. Samuti saime teada, et maja ehitati esialgu pangahooneks ning et ministeeriumi sümboliks on nutikas siil, kes kunagi Kalevipojale tarka nõu andis. Lisaks käisime veel lodjaga Emajõel sõitmas ja linna avastamas. Valgas tehti meile ekskursioon militaarmuuseumis härra Nielseni eestvedamisel – tegu oli tõesti väga huvitava ja kaasahaarava käiguga, mille kohta ka teised osalised hiljem positiivseid sõnu laususid.

Mis on noortevahetus ja kellele see kasu toob?

Noortevahetus tähendab sisuliselt rahvusvahelist laagrit, kuhu tullakse kokku, et õppida tundma teisi kultuure, arendada oma sotsiaalseid oskusi ning vahetada teadmisi ja oskusi mingis konkreetses teemavaldkonnas. Olen osalenud kuuel noortevahetusel ja leian, et need on kahtlemata arendanud minu keele ja suhtlemisoskust. Samuti olen tutvunud inimestega, kellest nüüdseks on saanud olulised sõbrad ja koostööpartnerid. Noortevahetuse korraldamine annab igati korraliku rahvusvahelise koostöö ning juhtimise kogemuse. Isiklikus plaanis võin öelda, et olen kindlasti märksa enesekindlam, kuna tean, et saan rahvusvahelises tasandil suhtlemisega hakkama ning suudan 30 inimest koordineerida. Väga oluline on ka tunnetus, et Euroopa, või isegi terve maailm on kodu. Noortevahetus pakub suurepärast võimalust elada nädal või rohkemgi külg külje kõrval koos inimestega väga erinevatest riikidest. Mõne aja jooksul ilmneb aga, et tegelikult ei ole rahvusel väga suurt vahet. Niimoodi erinevad maailmad endale koju kätte tuues säilib reisimistahe, kuid samas säilib ka soov Eestis elada – ka siin on võimalik teiste kultuuridega kokku puutuda ja ennast selles plaanis arendada.

Järgnevalt osalejate muljeid, pilte ja video meie projektist. Kõikide piltide autor on BMFi üliõpilane Kristiine Raag ning video autor on Praha Karli Ülikooli tudeng Jan Mikulka.

“I am so pleased and satisfied to be a part of this project, not just as a participant but it also made me feel like one of the organizer. Because as I said, we were really in it. I hope this project will be a mile stone for up coming new youth in action programs and will pay back for years.” – Faruk (25) Türgist

“If you are talkative, you have a friends everywhere. 🙂 All around the worlds is great people. :)” – Laura (20) Lätist

“Well, this was my very first exchange, so I didn’t know what to expect. But I have to admit that I was surprised how entertaining and useful, it was. And I think may be the conversations in different topics with the other participants, which give you freedom of thought were the most valuable.” – Kolyo (21) Bulgaariast

“I am now more concerned and awaked to the education subject. I had the chance to hear and understand about what´s happening in other 5 countries and it made me think more about the portuguese system.
About myself, I think this youth exchange helped me to work in a team and develop some personal skills, like be more attentive and listening the others, but also try to express my ideas in english and present it to everyone.
Although this so called ’nationality’ everyone is a person and if you´re commited and open to the others, you can learn and discover new things about the others and, of course, yourself.” – Pedro (30) Portugalist

“I am more confident in my knowledge, more open-minded. I get some great ideas, and met creative people that made me believe that everything is up to us.” – Ivelina (21) Bulgaariast

“One big discovery for me was the reason why other countries have so complex education systems. It is because of their demographic, historical and cultural context.” – Karin (21) Eestist


Osalised sõitsid ringi tõelise uunikumiga


Läti tüdrukut tegid ise juustu


Haridushuvilised augustivihma nautimas


Pärast kodumajutust muljeid vahetamas

Standardne

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s